Home Majandus Eestlased võtavad massiliselt teisest sambast raha välja

Eestlased võtavad massiliselt teisest sambast raha välja

by Annika Kask
Euro raha

Eesti Panga teatel võetakse pensioni teisest sambast ootamatult rohkem raha välja mis võib majandusprognoosid segi paisata. Eriti ettevaatlikud peaksid olema need pangad kelle ärimudel oli ehitatd pensionifondidele.

VAATA KAS PAISTAB PÄIKE VÕI SAJAB VIHMA

Eesti Panga värske majandusprognoosi järgi nihkub Eesti majanduse taastumine aasta teise poolde, kuid tuleb see-eest hoogsam. Teise poolaasta kiirel majanduskasvul on keskpanga hinnangul kaks allikat: tegevuspiirangute kaotamine ja tarbimise ajutine järsk kasv teisest pensionisambast väljavõetud raha najal.

Teisest sambast võetakse oodatust rohkem raha välja.

Eesti Pank

Majandus taastub hiljem, kui detsembris prognoositud, aga siis ka äkilisemalt. Kriisi seljatamist varem loodetud tempos takistavad uus ja agressiivne haiguspuhang ning selle tõttu kehtestatud piirangud. Piirangute pärast jääb pikemasse surutisse osa teenusmajandusest (hotellid, restoranid, turismiteenused, reisijatevedu, meelelahutus), mis saab kriisist väljuma hakata alles aasta teises pooles. Seetõttu nihkub ka majanduse taastumine selle aasta teise poolde.

Teisest sambast lahkujaid on arvatust rohkem

Majandusolude normaliseerumine langeb ajaliselt lähestikku väljamaksete esimese lainega teisest penisonisambast. Esimese lainega võetakse teisest sambast välja rohkem raha, kui seni arvati, sest vastupidiselt ootustele lahkuvad esimeses laines keskmisest suurema pensionisäästuga inimesed. Seetõttu on teisest sambast väljavõetav keskmine summa esimeses laines märksa suurem, kui seni arvatud. Hüppeliselt suurenev majapidamiste kasutatav tulu kajastub ka suuremates tarbimiskulutustes ning see annab majandusele teisel poolaastal ajutise tugeva tõuke.

Majandus kasvab 2,7%

Kuna esimesel poolaastal on olud jätkuvalt keerulised, kujuneb selle aasta majanduskasvuks 2,7% detsembris prognoositud 2,9% asemel, kuid 2022. aastal kerkib majanduskasv 5%ni. Tööstussektor ja kaubaeksport, mis on seotud rahvusvaheliste kaubaturgudega, kannatavad koroonapiirangute tõttu vähem. Rahvusvaheline nõudlus tööstustoodangu järele ja üleilmne kaubavahetus on juba jõudnud üle kriisieelse taseme, mis pakub ka Eesti eksportivatele harudele kasvuvõimalusi. Nagu eelmiselgi aastal, on majanduse laiapõhjalisem taastumine suures osas seotud sisenõudlust takistavate piirangute eemaldamisega. Kuna pandeemia kulg ja selle tõttu kehtestatavad piirangud on raskesti ennustatavad, jääb majanduse väljavaatega seotud ebakindlus siiski endiselt väga suureks.

Pikaajalise töötuse oht kasvab

Sellekevadine pandeemialaine suurendab töötust vähe, kuid pikaajalise töötuse oht kasvab. Tööpuudus tõuseb kriisi pikenemise tõttu, ent mitte nii palju kui eelmisel kevadel. Piirangute karmistamine pärsib paljude valdkondade tegutsemisvõimalusi ja vähendab nõudlust tööjõu järele, kuid näiteks turism ja sellega seotud valdkonnad olid niigi madalseisus ja korrektuurid hõives on suurel määral juba toimunud. Samas võivad kriisi venimine ja turismihooaja ebaõnnestumine suurendada pikaajalist töötust.

Surve palkade langetamiseks on väike

Kriisi mõju palkadele on olnud tagasihoidlik. Palgakasv on püsinud kiire, umbes 5% juures, ja seda tööpuuduse suurenemisest hoolimata. Palgad on suurenenud enamikes majandusharudes, ka nendes, kus hõive on kahanenud. Seetõttu on majapidamistel olnud võimalik rohkem säästa ja hoiuseid on kuiselt lisandunud kaks korda enam kui enne kriisi. Kiiresti on kasvanud ka ettevõtete hoiused, mis näitab, et surve palkade langetamiseks püsib tõenäoliselt väike.

Majandus

5 1 vote
Article Rating
Spread the love

Related Articles

Subscribe
Notify of
guest
1 Comment
Oldest
Newest Most Voted
Inline Feedbacks
View all comments
Aivar
5 months ago

Pankade ülbus ja ahnus maksis neile kätte!

Kui inimeste pensionifondi rahadega maksti endale miljoni preemiad ja palkasi ja lõpuks jäi inimene veel pangale võlgu!

1
0
Would love your thoughts, please comment.x
()
x