Rahandusminister Martin Helme (EKRE) ütles, et ta ei toeta Saksa kantsleri Angela Merkeli ja Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni esitatud plaani laenata Euroopa Liidu nimel rahaturgudelt 500 miljardit eurot, millest toetada koroonakriisist enim kannatada saanud piirkondi ja valdkondi.

Helme ütles, et ei toeta plaani sisuliselt, kuid teda häiris ka see, kuidas kava esitati.

See on halb toon, kui Saksa rahandusminister paar päeva enne Merkeli-Macroni ettepaneku avalikustamist kinnitas oma EL-i kolleegidele, et võlgade nii-öelda laialijagamine ei ole vastuvõetav ja seda ei saa teha, rääkis Helme.

"Nüüd ikkagi tuli kuskilt külje pealt sisse kahe valitsusjuhi initsiatiiv, mis oli täielikult läbi rääkimata ülejäänud riikidega. See on muidugi väga halb toon iseenesest, aga ka sisu on sama moodi meie jaoks problemaatiline," ütles rahandusminister.

- Uus Škoda Octavia Combi 2020 -

Plaan ärritab nii netomaksjaid kui -saajaid

Helme sõnul on ettepaneku iva selles, et Euroopa Liidu võetavale laenule annavad kõik liikmesriigid, kaasa arvatud Eesti, käenduse ja raha tagasimaksmine käib läbi Euroopa Liidu pikaaegse eelarve. "Ehk siis tuleb kas suurendada sissemakseid Euroopa Liidu eelarvesse, mis on selgelt vastuvõetamatu tervele hulgale riikidel või tuleb vähendada väljamakseid praegustele netosaajatele, mis kindlasti ei ole asi, mida meie saame toetada," märkis Helme. See tähendab, et ettepanek ärritab mõlema leeri riike - nii netomaksjaid kui -saajaid, tõdes ta.

"Kolmas asi on, kui ma loen sealt ridade vahelt, siis mulle tundub, et seda üritatakse haakida kokku sellesama eelarveinstrumendiga, mida prantslased ja Macron isiklikult on juba paar aastat surunud ja mis on varasemal perioodil väga ära nuditud teiste riikide poolt. Kaasa arvatud Eesti ei ole toetanud eelarveinstrumendi Euroopa Liidu uueks suureks eelarvetükiks tegemist," rääkis Helme.

Rahandusministri sõnul tuleb Euroopa Komisjoni nädala keskel välja endapoolne seisukohaga, mis aga eeldavasti toetab Saksa-Prantsuse ettepanekut: "Komisjon on tavaliselt Saksa-Prantsuse initsiatiivide suhtes väga toetav olnud."

Küsimusele, kas Eesti peaks ühinema plaani suhtes skeptiliste Austria, Taani, Hollandi ja Soomega ning ütlema sellele selge ei, kinnitas Helme, et sisuliselt on Eesti sellel liinil ka olnud ja seisukohti nendesamade riikidega ka koordineerinud.

Plaan võib tulla parlamenti

"Nii, et nüüd on küsimus selles, et kuidas me diplomaatiliselt hindame, et kui kõrge profiiliga me siin seda võitlust enda peale võtame. Sest on selge, et terves hulgas riikides - näiteks Soomes, aga näiteks ka Eestis peavad need asjad ju parlamenti tulema ja mina küll tänasel päeval ei saa lubada, et konservatiivide fraktsioon sellise skeemi poolt hääletab," ütles Helme.

Sama seis on tema teada ka Austrias, mis on mitu korda öelnud, et nendel ei ole mingit muud varianti, kui selliste küsimuste saatmine parlamenti heakskiidu saamiseks..

Lisaks viitas Helme paljude juristide hinnangule, et taolised skeemid on kas selges vastuolus või lähevad küsitavalt kokku Euroopa Liidu aluslepingutega. "Siin on probleemide pundar väga suur. Küsimus ei ole selles, kas me tahame või ei taha aidata Lõuna-Euroopa riike, kes on koroonakriisis väga rängalt kannatada saanud. Küsimus on ikkagi selles, et kuidas seda on võimalik niimoodi teha, et riikidest, nende põhiseadustest, Euroopa Liidu aluslepingutest ei ole üle sõidetud niimoodi, et meie ei ole võtnud vanu võlgasid üle, ega enda väikese võlakoormaga hakanud teid toetama," rääkis Helme.

Lisaks näeb Helme Merkeli-Macroni algatuses varajatud tagamõttena poliitilist eesmärki nihutada kogu Euroopa Liidu pikaaegse eelarve tasakaalu mujale, kus ta on viimased aastate jooksul olnud, ehk siis muuta netosaajate ja netomaksjate tasakaalu.

"Et kui on olnud selgelt kokkulepe, et vaesemad ja mahajäänud Ida-Euroopa riigid saavad rohkem raha ja rikkad riigid maksavad sinna rohkem peale, siis selle ettepaneku tagajärjel mina näen küll, kuidas raha hakkab rohkem liikuma ladinablokile ja eelkõige siis Prantsusmaale, Itaaliale, Hispaaniale ja see tuleb selgelt Ida-Euroopa arvelt. Mu meelest see ei saa poliitiliselt kuidagi lennata," rääkis ta.

Eestil fondist kasu ei oleks

Helme sõnul ei oleks Eestil ilmselt võimalikust fondist ka midagi võita, kuna saab turult laenu odavamalt ning ilma selliste tingimusteta kui Euroopa Liit võib seada.

"Need kulutused, mis me oleme teinud omavahenditest, ei pruugi nii suured olla, et kõiki võimalusi ära kasutada. Teisest küljest on ikkagi suur küsimus, et me oleme võimelised ise väga soodsalt - nii nagu me oleme nüüd tänaseks päevaks juba ju näinud - võimelised väga soodsalt turgudelt raha laenama. Ja seda raha me saame kasutada täiesti vabalt omaenda otsustuse järgi ilma mingisuguste kaasfinantseerimisteta või reegliteta. Miks me peaksime tahtma laenata raha Euroopa Liidule, kes siis meile selle tagasi laenab, aga paneb sinna juurde terve hunniku tingimusi ja nõuab kaasfinantseerimist," rääkis Helme. "Meie jaoks teeb see protsessi kohmakamaks ja kallimaks."

"Suurem osa kõikidest Euroopa Liidu öelda toetusmeetmetest on ühel või teisel viisil laenuraha ja meil ei ole laenuraha vaja, vähemalt nende käest mitte, me saame laenuraha turult väga hästi. See võib olla probleem mitmetele teistele riikidele, kellel on väga suur võlakoormus. Aga meil seda muret ei ole ja võib-olla isegi tulebki tagurpidi öelda, et neid riike, kellel see mure on, neid tegelikult ei ole väga palju," tõdes Helme.

Merkel ja Macron tegid 18. mail ettepaneku luua 500 miljardi euro suurune fond, et turgutada pandeemiast räsitud Euroopa Liidu majandust. Nende plaani järgi rahastatakse fondi turult Euroopa Liidu nimel laenates ning välja antud raha ei tule selle saajatel tagasi maksta.

Kava tähendab olulist sammu Saksamaa jaoks, mis on lähemale liikunud Prantsusmaa vaatele, et vaja on rohkem paindlikkust, mis kindlustaks kogu Euroopa, mitte üksnes rikka Põhja-Euroopa kriisist kosumise. Seni on Saksamaa olnud jäigalt vastu niimetatud eurovõlakirjadele, kus kõik riigid ühiselt vastutaks võetud laenude eest.

Laupäeval avaldasid plaani suhtes vastuseisu niinimetatud kasina neliku riigid Holland, Austria, Soome ja Taani, kes leidsid, et "võla ühiseks muutmist" ei tohi lubada ning pakkusid koroonakriisist enim kannatanud riikidele soodsalt laenu andmist.

Majandusuudised