Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart tahab turismiseaduse muutmist viisil, et korterites võib majutusteenust osutada vaid juhul, kui kohalik omavalitsus on väljastanud selleks litsentsi, mille saamise üheks tingimuseks on, et konkreetses korteris majutusteenuse osutamiseks annab nõusoleku 2/3 korteriühistu liikmetest.

Jälgi meid Facebookis

Kõlvart leiab, et paljud Tallinna elanikud, kes elavad korterelamus, kus kortereid antakse ka lühiajaliselt rendile, on häiritud külaliskorterite kasutusse andmisest tingitud elukeskkonna muutusest ja ebaturvalisusest. Linnapea toob välja, et külaliskorterites vahelduvad külalised väga tihti, mistõttu on võimatu iga külalisega kokku leppida ka korterelamu ühistes reeglites.

"Sagedased on olukorrad, kus külaliskorterites viibijad ei suhtu heaperemehelikult ühiskasutatavasse varasse (nt trepikojad, lift), prügi ei sorteerita, müratase on võrreldes püsielanikega asustatud korteritega oluliselt kõrgem ja öörahust ei peeta kinni, sagedased on korteripeod, suitsetatakse selleks mitte ettenähtud kohtades, vedelema jäetakse suitsukonisid jne," märkis Kõlvart.

Lisaks tõi ta välja külaliskorterite tervise turvalisuse aspekti nii nende klientide kui ka teiste korterelamu elanike seisukohast. Kõlvarti sõnul kontrollitakse näiteks hotellides tervisekaitse nõudeid regulaarselt, kuid külaliskorterite puhul seda praegu üldse ei tehta.

"Külaliskorterite puhul ei ole tervisekaitse nõuetest kinnipidamise kontrolli võimalik teostada juba ainuüksi seetõttu, et nii riigil kui ka kohalikul omavalitsusel puudub ülevaade, millisel täpsel aadressil külaliskorterid asuvad."

Kõlvarti ettepanekul tuleks turismiseadust (kolmas peatükk "Majutusettevõtted") muuta, andes kohalikule omavalitsusele pädevuse oma haldusterritooriumil külaliskorteris kui majutusettevõttes majutusteenuse osutamise litsentseerimiseks ning sätestada litsentsi saamise tingimused. See tähendab, et korteris võib majutusteenust osutada juhul, kui omavalitsus on väljastanud litsentsi selles korteris majutusteenuse osutamise lubamiseks.

Lisaks toob Tallinna linnapea välja, mis on litsentsi saamise tingimused, millest kõige olulisemaks on korteriühistu 2/3 liikmete nõusolek. Lisaks oleks vaja saada nii terviseameti kui ka päästeameti kooskõlastus, et korter vastab külaliskorterile kehtestatud kohustuslikele tervisekaitse- ja tuleohutusnõuetele. Litsentsi taotlemisel peab selle taotleja ühekordselt maksma ka litsentsitasu ning litsents kehtib kolm aastat.

Kõlvarti sõnul võiks litsentsi taotlemise kohustuse täitmise üle teostada järelevalvet valla- või linnavalitsus. Linnapea pakub välja ka trahvisummad, mis tuleks seadusesse kirjutada, kui majutusteenust osutatakse külaliskorteris ilma kehtiva litsentsita.

"Täiendada turismiseaduse vastutuse peatükki ning sätestada, et majutusteenuse osutamine korteris ilma kehtiva litsentsita on karistatav rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Kui nimetatud teo on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 6000 eurot."

Tallinna linnapea andmetel oli 2019. aastal platvormi Airbnb.com vahendusel pakkumises ca 4500 erinevat lühiajalist rendipinda (sh üüriti välja 3800 korterit/maja), nelja aastaga on see arv kasvanud ligikaudu 2,3 korda.

Kinnisvara uudised