«Eesti riik emiteerib pikaajalisi võlakirju esmakordselt pärast 18-aastast vaheaega. Meie riigi rahandus on heas korras, Eesti riigivõla maht on üks Euroopa Liidu väiksemaid,» ütles rahandusminister Martin Helme.

«Kui poleks olnud koroonaviirusest tulenevat hädaolukorda, poleks Eesti riik ka praegu oma võlakirju emiteerima pidanud. Selleks, et riigil oleks piisavalt raha oma väljaminekute katteks, peame me praeguses keerulises majandusolukorras võtma täiendavaid võlakohustusi,» lisas ta.

«Valitsuse likviidsusreserv peab olema piisavalt suur, et oleks tagatud riigi väljamaksete tegemine ka raskematel aegadel. Võlakirjade müügist laekunud summasid kasutatakse nii riigieelarve kui ka aprillis vastu võetud lisaeelarve finantseerimiseks,» selgitas Martin Helme rahvusvahelise võlakirjaemissiooni vajadust.

«Eesti kapitalituru arengu jaoks on see emissioon samuti oluline positiivne samm. Riigi kümneaastasest võlakirjade riskimarginaalist saab võrdlusalus ehk benchmark kõikidele Eesti ettevõtetele ja pankadele, kes plaanivad oma võlakirjade emiteerimist. Riigi võlakirjade riskimarginaal teeb lihtsamaks nende võlakirjade hinnastamise,» lisas Martin Helme.  

Võlakirjaemissiooni korraldavad Citibank, Société Générale ja Nordea. Võlakirjad on plaanis noteerida Dublini börsil, et lihtsustada rahvusvaheliste investorite huvi realiseerumist nende vastu.

Aprillikuus võeti kasutusele Põhjamaade Investeerimispanga (NIB) laen mahus 750 miljonit eurot. Lühiajalisi võlakirju emiteeriti märtsis 200 miljonit eurot ja mais 375 miljonit eurot.

Majandusuudised