TALLINN, Eesti - Tanel Kiik esitas Martin Helmele ultimaatumi: homme kella kolmeks olgu LGBT rahad välja makstud! Samuti nõuab Kiik rahandusministeeriumilt koheselt õigusvastase tegevuse lõpetamist.

Uus Škoda Octavia Combi 2020

Sotsiaalminister Tanel Kiik saatis täna rahandusministeeriumisse kirja, kus tegi pihuks ja põrmuks eelmisel reedel väliskaubandus- ja IT minister Raul Siemi poolt Martin Helme nimel antud korralduse peatada maksed sotsiaalministeeriumiga lepinguid omavatele MTÜ-dele.
VIDEO:
Loe veel:
Kiik rõhutab, et hasartmänguseadusest ja Vabariigi Valitsuse seadusest lähtuvalt kuulub hasartmängumaksust riigieelarvesse laekunud raha kasutamise otsus sotsiaalministeeriumi pädevuses.
Oma argumentide pealt ütleb sotsiaalminister, et rahandusministeeriumil tuleb lõpetada õigusvastane tegevus ja tühistada viivitamatult riigi tugiteenuste keskusele antud õigusvastane korraldus maksete peatamiseks. „Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb maksta viivitamata Sotsiaalministeeriumi strateegilistele partneritele välja kehtivate taotluste rahuldamise otsuste kohased toetused. Maksete teostamise kohta palume saata Sotsiaalministeeriumile kirjalik kinnitus hiljemalt 17.07.2020 kell 15.00,“ ütleb Kiige ultimaatum.

SOTSIAALMINISTER TANEL KIIGE ULTIMAATUM

Lugupeetud Raul Siem ja Tarmo Leppoja

Täname teid pöördumiste eest! Vastuseks Rahandusministeeriumi 10.07.2020 ja Riigi Tugiteenuste Keskuse 10.07.2020 kirjadele, edastame teile oma seisukohad.

Rahandusministeerium on oma kirjas Riigi Tugiteenuste Keskusele (edaspidi RTK) andnud korralduse peatada toetuste väljamaksed Eesti Naisteühenduste Ümarlaua, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse ja SA Eesti Inimõiguste Keskuse projektidele, mis on rahastatud hasartmängumaksu seaduse (edaspidi HasMMS) alusel. Sellest lähtuvalt on RTK informeerinud toetuste saajaid maksete viibimisest. Teie kirjad ja tegevus on meile arusaamatud, sest hasartmängumaksust laekuvate vahendite, mis on HasMMS alusel nähtud ette Sotsiaalministeeriumile, kasutuse üle otsustab sotsiaalminister. Samuti on mainitud projektidel kehtivad taotluste rahuldamise otsused, toetuste saajatele on kahel korral ka maksed tehtud ning õiguslik olukord ega ka Sotsiaalministeeriumi seisukohad ei ole vahepeal muutunud. Samuti on RTK varasemalt lugenud need projektid nõuetekohaseks, kui edastas projektid Sotsiaalministeeriumi komisjonile hindamiseks vastavalt kehtivale sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 8. märtsi 2019. a käskkirja nr 21 „Hasartmängumaksu laekumistest toetuse andmise tingimused ja kord“ (edaspidi HasMMS kord) p-le 2.9.2.

Veel enam, vastavalt peaministri 01.05.2019 korralduse „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ punktile 10 kuulub RTK riigihalduse ministri, mitte rahandusministri vastutusvaldkonda. Seega leiame, et õiguslikult ei ole rahandusministril või tema ülesannete täitjal pädevust anda RTK-le korraldust maksete peatamiseks.

Juhime ühtlasi tähelepanu, et teie poolt viidatud Riigikontrolli analüüsitud projektid puudutavad varasemaid rahastamise otsuseid (enne aastat 2019), mil vastava otsuse tegi Riigikogus kuni 2018. a lõpuni tegutsenud Hasartmängumaksu Nõukogu. Nimetatud nõukogu oli laiapõhjaline, kuhu kuulus kuus Riigikogu liiget ning Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi esindaja. Välja toodud organisatsioonide erinevaid tegevusi on toetatud mitmete varasemate aastate jooksul ning sellega oli nõukogu andnud selge ja praktikas korduvalt rakendunud tõlgenduse volitusnormi rakendamisest. Sellest on ministeerium ka juhindunud. 2019. a alguses otsustas Riigikogu lõpetada Hasartmängumaksu Nõukogu tegevuse ja 2019. a tegi uued rahastusotsused RTK vastavalt ministeeriumiga allkirjastatud kokkuleppes seatud tööjaotusele.

Maksete peatamine ei ole seaduslik. RTK 2019. a tehtud toetuse rahuldamise otsused on kehtivad. Nimetatud otsuseid ei ole ette nähtud tähtaja jooksul vaidlustatud, mistõttu on taotlejatel tekkinud ootus, et haldusakt jääb kehtima ning mille puhul ka akti andja ise ei tohi kergekäeliselt seda haldusakti muutma või kehtetuks tunnistama hakata. Haldusakti õigusjõu kategooria tuleneb õigusriigi ühest printsiibist – õiguspärase ootuse printsiibist (PS § 10). Selle printsiibi kohaselt peab isikul olema õigus ja võimalus usaldada haldusakti, mille vaidlustamistähtaeg on möödunud, ning tegutseda tuginedes teadmisele, et haldusakt on õiguspärane ja jääb kehtima. Haldusmenetluse seadus ega HasMMS ei näe ette võimalust kehtiva haldusakti täitmine peatada.

Seega konkureerivad haldusaktide kehtetuks tunnistamisel ühelt poolt seaduslikkuse põhimõte ning teiselt poolt usalduse kaitse. Ka siis, kui haldusakt oleks mingil põhjusel õigusvastane, ei kaaluks see automaatselt üles haldusvälise isiku usalduse kaitset, vaid läbi tuleks viia kohane kaalumine. Haldusorgan ei tohi kergekäeliselt asuda soodustavaid haldusakte kehtetuks tunnistama, kui ei ole eelnevalt välja selgitanud kaalumise teel, millised võivad olla tagajärjed soodustatud isikule. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kui haldusaktis on puudused, mida seaduses otsesõnu ei ole märgitud, või kui haldusakti puudused ei ole ilmselged, kehtib see haldusakt seni kuni pädev organ või kohus ta kehtetuks tunnistab või tühistab (otsus kohtuasjas nr 3-3-1-21-03, p 13).

Vajab rõhutamist, et Riigikontrolli tähelepanekut varasemate projektide osas ei saa käsitleda uue olulise tõendina vaidlusaluste taotluste rahuldamise otsuste muutmisel/kehtetuks tunnistamisel seepärast, et Riigikohtu Halduskolleegium on leidnud, et haldusorgani poolt menetluse uuendamise alusena ei ole käsitletav halduspraktika või õigusakti tõlgenduse muutumine. Veelgi enam, et Riigikontroll ei ole oma auditis käsitlenud käesoleval ajal kehtivaid taotluste rahuldamise otsuste aluseks olevaid projekte, vaid osaliselt kattuvatele organisatsioonidele eelmisel perioodil toetuse määramise aluseks olnud projekte. Eeltoodust tulenevalt saab Riigikontrolli tähelepanekut võimalusel arvesse võtta edaspidi uute rahastamistaotluste menetlemisel, kuivõrd Riigikontrolli märgukiri nr 2-1/80039/2 on koostatud peale seda, kui vaidlusaluste projektide osas olid tehtud taotluste rahuldamise otsused.

Valitsusasutuste omavahelises õiguslikus vaidluses ei tohi kannatada nimetatud organisatsioonid, kes on käitunud õiguspäraselt ning kes edendavad soolist võrdõiguslikkust ja võrdset kohtlemist, mis on olulised terve ühiskonna jaoks. Samale seisukohale on asunud ka Riigikontroll öeldes, et nende poolt „analüüsitud juhtumite puhul on taotlejad käitunud korrektselt ja raha taotlenud heas usus. Riigilt projektidele toetust saanud ühingutel oli ja on põhjust eeldada, et neile laekuv projektitoetus on välja makstud selleks ette nähtud eelarvesummadest“.

Väärib mainimist, et RTK kontrollis ise lähtuvalt HasMMS korra punktist 2.7.1 taotluse ja taotleja nõuetekohasust, sh kooskõlas viidatud korra p-ga 1.1 vastavust hasartmängumaksu seaduse § 7 lõike 2 punktis 4 sätestatule. Lisaks, kuigi Riigikontroll on oma märgukirja nr 2-1/80039/2 projektide vastavuse osas HasMMS-le koostanud 29.01.2020, luges RTK oma tegevusega (väljamaksete jätkamisega) käesoleval ajal kehtivad projektid õiguspäraselt rahastatavateks hasartmängumaksust laekunud vahenditest jaanuaris ja aprillis 2020. a tehtud maksete kaudu.

Oluline on lisada, et kuigi tulenevalt Rahandusministeeriumi põhimäärusest on Rahandusministeeriumi pädevuses töötada välja poliitikaid, valmistada ette õigusaktide eelnõusid ja koordineerida nende rakendamist mh hasartmängude korraldamise ning maksude ja maksukorralduse valdkonnas, on HasMMS § 7 lõike 2 punktiga 4 ette nähtud riigieelarvest kulud Sotsiaalministeeriumile. Sõltumata sellest, et tegemist on riigieelarveliste vahenditega, mis on laekunud hasartmängumaksust, on HasMMS § 7 lõike 2 punkti 4 ja Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 9 alusel nende kasutamise üle otsustamine sotsiaalministri pädevuses. Rahandusministeeriumil puudub pädevus sekkuda teisele ministeeriumile seaduse alusel ja õiguspäraselt eraldatud vahendite kasutamisse. Leiame, et tegemist on põhiseadusliku küsimusega sellest, kas ühel ministril on õigus sekkuda teise ministri valitsemisalasse ja tema juhitavale ministeeriumile eraldatud vahendite kasutamisse. Meie hinnangul on üsna üheselt mõistetav, et haldusaktist tuleneva kohustuse täitmata jätmine ja ka teise ministri juhitava ministeeriumi tegevusse korraldustega sekkumine on ebaseaduslik.

Lisame, et kui Rahandusministeerium teeb ettepaneku osade Sotsiaalministeeriumi strateegiliste partnerite rahastamise katteallikaid muuta, siis tuleb vajaminev summa eelnevalt eraldada valitsuse reservist ja ette näha ka 2021. a riigieelarves. Ainult sel juhul on võimalik kokkuleppel Sotsiaalministeeriumi ja kõnealuste organisatsioonidega katteallikate vahetamist arutada.

Eeltoodust lähtuvalt:

1) Rahandusministeeriumil tuleb lõpetada õigusvastane tegevus ja tühistada viivitamatult RTK-le antud õigusvastane korraldus maksete peatamiseks;

2) Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb maksta viivitamata Sotsiaalministeeriumi strateegilistele partneritele välja kehtivate taotluste rahuldamise otsuste kohased toetused. Maksete teostamise kohta palume saata Sotsiaalministeeriumile kirjalik kinnitus hiljemalt 17.07.2020 kell 15.00.

Täiendavalt juhime Rahandusministeeriumi tähelepanu soolise võrdõiguslikkuse seaduse §-le 9, mille kohaselt on riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste asutused soolise võrdõiguslikkuse edendajatena kohustatud soolist võrdõiguslikkust süstemaatiliselt ja eesmärgistatult edendama. Nende ülesanne on muuta tingimusi ja asjaolusid, mis takistavad soolise võrdõiguslikkuse saavutamist. Võrdse kohtlemise seaduse § 14 kohaselt on ministeeriumide kohustus võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamisel ja edendamisel jälgida oma valitsemisala piires võrdse kohtlemise seaduse nõuete täitmist ning teha koostööd teiste isikute ja asutustega võrdse kohtlemise põhimõtte edendamisel.

Lugupidamisega

Tanel Kiik

sotsiaalminister