Eesti riigile Covid-19 kiirteste kinkinud ettevõtjad Tarvi Olbrei, Parvel Pruunsild ja Alari Aho teevad pöördumise seoses avalikkuse reaktsiooniga nende annetusele.

Uus Škoda Octavia Combi 2020

Seoses Covid-19 kiirtestide pärast tekkinud infomüraga on meil teatada järgmist:

1. Meie poolt aprillis tellitud ja annetusena mõeldud Lõuna-Korea tootja Biosensor SD Covid-19 Duo IgG/IgM kiirtestid on Euroopa Liidus sertifitseeritud ning professionaalsesse kasutusse lubatud. Seetõttu on kummaline Perearstide Liidu väide, et testid ei ole täpsed ega kõlblikud. Vastupidi – nn. «pikaajaliste antikehade» määramisel ehk enam kui 14 päeva eeldatavast nakatumisest on nende tundlikkus ja spetsiifilisus nõutaval tasemel. Kummaline on ka, et perearstid ei jaga siinkohal eriolukorra teadusnõukogu liikme, prof. Irja Lutsari arvamust, kelle sõnul võib teste kasutada küll ning need aitavad üldolukorrast paremat pilti saada. 

2. Meie annetajatena ei ole kunagi väitnud, et neid teste võiks kasutada kodus testimiseks, ka ei ole meil mingit alust seda teha. Meie ainus eesmärk oli aprillis selle otsuse tegemisel, et Eesti saaks hinnata viiruse levikut ning selle alusel ehk otsustada eriolukorra lõpetamise üle kiiremini – iga viivitatud nädal tähendas ju tuhandeid töötuid. Oleme jaganud teste tasuta erinevatele asutustele, kes on soovi avaldanud, ning need on tänuga vastu võetud.

3. Kuna avalikkuse huvi testimise vastu oli suur, soovitas terviseamet 4. juunil peadirektori asetäitja Jelena Tomasova isikus  anda testid meditsiinikeskus CONFIDOle, kes oli valmis oma meditsiinitöötajad tooma välja esialgu seitsmes apteegis üle Eesti, et soovijad saaksid etteregistreerimise alusel sinna testima minna. Seda me ka tegime – eelmisel nädalal andsime üle 20 000 testi ja meile teadaolevalt on need apteekides kohal. Ameti saadetud kirjas olid esitatud ka nõuded, et testimise viiks läbi tervishoiuteenuse osutaja, et testimisega koos täidetaks ankeet, andmed sisestataks Tervishoiu Infosüsteemi ja et terviseametile esitataks ülevaade. Ka terviseameti töötaja Pille Saar pöördus meie teada CONFIDO poole, et kiirtestimise korraldamisel abi saada.

4. Pärast testide üleandmist aga võtsid terviseamet ja ravimiamet teistsuguse seisukoha - nimelt on terviseameti juht Merike Jürilo tänaseks meie teada seisukohal, et selle Covid-19 kiirtesti puhul on tegemist hoopis laboriteenuse osutamisega ja selleks on vajalik eraldi luba. Seda vaatamata asjaolule, et paljud apteegid (näiteks BENU) üle Eesti on juba aastaid teinud näpuverest erinevaid kiirtestide protseduure – D-vitamiini taseme määramist, puukborrelioosi antikehade määramist jmt. 

5. Poliitikast ja populismist. Ainult et vastupidi. Me nimelt teame, et 2. juunil saatis terviseameti osakonnajuhataja Tagne Rattasepp testide sertifikaadi hoidjale Euroopas kaebekirja, milles soovis argumente annetuse tagasilükkamiseks. Kirjas nimetas ta testide kinkimise põhjusena Eesti populistlike poliitikute propagandasoovi seoses eelseisvate valimistega. Sellise kirja kirjutamine näitas meile selgelt, et terviseametil oli tõsine plaan, et neid teste Eestis kasutusele ei võetaks. Samuti käis perearstide maililistist eelmisel nädalal läbi info, et «need testid on monetaarsetel põhjustel riiki toodud». Ehk siis kaunis süžeepööre, mis sobinuks hästi Briti telesarja «Jah, härra peaminister».

6. Kokkuvõtteks – me esitasime endale küsimuse: milleks meil seda jama vaja on? Kuna testide kasutusaeg on piiratud ning on selge, et riigiametid ja arstid ei soovi kiirtestimise lubamist, on risk, et testid muutuvad aegumise tõttu lihtsalt kõlbmatuks. Seetõttu kingime veel meie käes olevad 20 000 testi välismaale ja rohkem sel teemal me kommentaare anda ei kavatse.

P.S. Mida me sellest õppisime? Seda, et riigile tuleb ikka appi tulla, aga see ei pruugi olla ka parima tahtmise korral kuigi lihtne: võib juhtuda, et saate osaks süüdistustele poliitilise ja muu omakasu saamises. Ehk siis nagu üks tuntud muusik on öelnud: «Eestit on vahel raske armastada, aga seda tuleb püüda teha.»